Kolmapäev 29 September

Täna ma ärkasin suht vara juba kella 05 oli uni läinud. Ma ei tea miks küll, püütsin küll magama jääda aga ei jäänud. Ma ei tea millest see küll tingitid on et ma enam magada ei saa kas stressist või siis on minu kallis mult nüüd ka unerahu röövinud. Mis seal siis ikka mõtlesin et tuleb tihe päev kunsti ringi ju tuli ka mul täna minna. Aga tõesti ma ei suuda ühtegi tundi isegi ühtegi minutit mitte ilma et ma oma kalli peale ei mõtleks. Otsustasinn et selises seisus ma ei saa küll sinna kunsti ringi, ega ma eriti ei oleks tahnud kam sinna minna. Seal on selline eriline seltskond koos ma ei tunne sealt eriti mitte kedagi nii et ma helistasin mallele ja ütlesin et ma täna ei tule kunstiringi. Võtsin aega puhkasin veidi et siis minna laulmis tundi. Laulmine on mulle alati meeldinud ja ma naudin igat seal viibitud aega. Laulsime meil on seal selline mõnus grupp kellega koos me püüame midagi teha. Muidugi Riinal on suht raske sest oleme me ju kõik eri tasemetega. Aga ta saab meiega hakkama. Õhtul rääksin oma kalliga msn hea et sellised suhtluskanalid olemas on. Kui neid ei oleks siis me rääkiksime mobiilidega ennast ikka päris lõhki. Aga õnneks on aeg edasi läinud ja internett on tavaline ja üle ültse see tele kommunikatsioon areneb ikka pöörases tempos. Ma igatsen teda nii väga , loodame et meie kohtumine toimub üpris pea. Kutsusin Krissi endale külla ja nii me rääkisime ja mina muidugi ei suutnud milleski muust rääkida kui oma kallist. Ma olen vist ikka nii meeletult armunud. Ma ei suuda ilma oma Kallita eladagi. Loodan et mei tuleb ikka midagi välja. Vähemalt ma ise loodan väga seda et meist tuleb midagi.