Teisipäev 28 September

Tükk aega pole siia enam kirjutanud, selle aja see on nii mõndagi juhtunud. Elan nüüd uues korteris mille ostsime emaga koos. Pidime küll selleka panga laenu võtta aga mis sa hädaga teed elada on ju vaja. Tegime siis otsuse et võttame pangalaenu endale kaela. Aga praegu on kõik pangale midagi võlgu nii et pole vahet kas maksad üüri või maksad pangalenu ja elad oma korteris , ja võid teha mida tahad. Tööd mul ka enam kahjuks ei ole mis sa teed selline on praegu taktika. Mind koontati selverist 1 septembril. Nüüd ma siis olen olnud juba kuu aega kodus. Tööd ei ole ju praktiliselt 1/3 inimestest. Siis mahtus minu suve lõppu ka üks laager Tuksi laager. Ma ei kahetse kordagi et ma sinna läksin. Sealt leitsin ma endajaoks ühe väga kalli inimese kellega suhtleme siiamaani. Kuigi jah elu teeb kummalise keerkäike mine tea millejaoks see hea on et ma enam tööl ei käi. Ma läheksin küll kohe tööle kui vaid leiaks midagi sobivat. Õnneks saan praegu käija kunst kursustel malle juures päeva esimese poole veedan seal. Kuigi nii vara peab ärkamsa olen laisaks muutunud tahan kaua magada. Täna käisin ka Malle juures, nii et päev oli sisustatud. Teleka ees ma ka enam istuda ei viitsi ära tüütab lihsalt juba. Kuulan meelsasti Pereraatiot või räägin oma kalliga. Kuigi jah vahel on mul tunne et ma tüütan teda tahan ma ju koguag temaga koos olla temaga suhelda. Ma pean arvestama sellega et tal on vaja õppida käib ta ju koolis, ja üle ültse ei tohi ma nii isekas olla. Ma nii väga tahan temaga koos olla,ma ei suuda päevag temale mõtlematta olla. Ma igatsen teda nii väga. Aga ma ei taha kiirustada eks aeg näitab mis meis saab. Nii palju siis minust. Ma püüan nüüd hoolsam olla ja päevikut korralikult täita.