Tuesday 28 April 2009

Teisipäev 28 Aprill

Täna oli suht rahlik päev vähemalt päeva algus tõotas seda. Läksin tööle nagu pidin ja töö juures tundus ka kõik rahulik. Antsin pandi pakkendi ära see tähendab seda et need plastikust pudelid ja plekk purgid ja ebastartantne klaas taara need lähevad kõik Tallinnasse. Aga siis oledi mulle et jälle on mingi kontroll majas et pean korralikult oma tööd tegema. Aga ma ju teengi oma tööd nii nagu iga päev lihsalt ei lase ennast sellest kontrollist segada. Viimasel ajal on neid kontrolle väga palju olnud. Eks see on ka arusaadav sest hetkel valitseb ju majandus langus ja meie poodides peab selle vaatatta käima kõik nagu kella värk. Aili käis ka täna minu juures kui ma tööl olin aga ma ei taha eriti temaga suhelda. Ma olen vist aru saanud milline ta tegelikkult on. Kõik teised on halvad aga mitte mina ise. Ma ei tea kaua ma niimoodi tööl vastu pean päeva lõppus on jalad nii valusad et ei tea mida teha. Ma ise loodan ikka võimalikult kaua vastu pidada ma pole selline allaandja tüüp. Õhtul rääkisin jälle Natalyga. Temaga on nii hea sulelda ta teab ikka minust tõesti palju mida keegi teine ei tea mul ei ole tema ees ühtegi saladust. Ma saan temaga rääkida kõikest. Ta on tõesti väga eriline inimene. Homme siis tullakse taas voodit vaatama. Tal on ikka midagi viga panin uued osad mis saateti ja ikka on midagi viga plasmas osa läheb pooleks ja põhja lippid taas kukkuvad. Ma ei tea mis saab eks homme selgub. HInges on kuidagi selline tühi tunne on kevad noored jalutavad aga mina pole siiani seda ühte ja õiket leidnud. Ürita palju üritad aga ei midagi. Ju siis on minu saatus selline olen üksi muidugi mitte päris üksi mul on ema aga see ei ole ju see. aga vahest tahaks kellegiga lihsalt koos olla tunda et sinust hoolitakse. Aga m ei virise mul on töö mul on kattus peakohal, mul on käed jalad teved, ma näed, kuulen, suudan eristada lõhnu, maitseid. Olen õnnelik et suudan olla veidikenegi terve.

No comments:

Post a Comment