Wednesday 1 July 2009

Kolmapäev 1 juuli

Täna ärkasin normaalselt isegi ennem äratuskella. Võtsin postkastis oma Äripäeva ja hakkasin seda lugema. Täna siis hakkasid jõustuma paljud uued seadused, Kõige rohkem küsimusi tekkitab muidugi Uus tööleppinku seadus. Minuarvatesˇhakkavad nüüd tööandjad töötajatele mis on nende õigused ja kohustused. Ja kui ei meeldi siis võid ära minna mul on uksetaga töötajates järjekord kes kõik tahavad tööd. Aga muidu oli hetkel töö jures suht rahulik. Ma ei saanud endale pühapäeva vabaks aga ega ma sellepärast ei nutta kah. Saangi puhata, homme on kindlasti hullumaja seal poes, ja eks ma pean siis ka veidi puhkama ja jõudu koguma. Taara tuuakse ka meeletult palju nii ei jõua ära laduda. Helistasin ka Lindale ja küsisin et keda tema soovitaks sinna minule paariliseks, sest hekel on Jaana tütar Jane minu paariline kuni ta peab kooli minema. Ja sügiseks peame me teise kärupaikutaja otsima ja nii Linda pakkus mulle välja kaks nime Riho ja Ziina kõikepealt ma pean ikka Anule ja rihole helistama ja küsima et kas riho ei oleks nõus seal töötama. Talle oleks see ju mõnus teenistus ega see raha meist kellekist maha jookse. Sirje tahab kindlasti oma mees sinna panna, aga me ei tea seda veel keda võetakse. Aga mina igatahes soovitan oma inimesi, ja ma loodan et keegi ka selle töö saab. Tahaks väga loota et see saab olema mõni Singeli klient ja siis me saame koos tööt teha. Õhtul kui peagu kogu selveri kollektiiv tööle tuli Laata valmis seadma siis oli selline tunne et nagu sipelgab siblivad igal pool ringi. Mul on tunne et Selveris saavat töötada Ainult patriootid. Sest kuidas siis teisiti seda nimetada et me kõik oleme ühe eesmärgi eest väljas ja kui vaja anname ka rohkem. Tõesti meil on ühine meeskond kesk kõik on väljas ühise eesmärgi nimel. Ma ei oska oma töökaaslaseid muud moodi kirjeldada kui vaid ühe sõnaga Super. Ja nad tõesti on kõik väge head inimesed, mina kes ma ei ole ju päris normaalne nad võttavad mindki kui normaalset inimest. Mul on oma töökaaslaste vaid häid sõnu. Ma ei kujuta ette kui ma peaksin kuskil mujal olema. Nüüd on Arvo ka läinud ja kõik on jälle korras nii kui olema peabki. ma olen õnnelik et ma saan töötada nii suurepäraste inimestega.

No comments:

Post a Comment