Teisipäev 30 juuni

Ongi juuni kuu läbi see läks küllaltki kiiresti. Ültse on kõik kuud kuidagi kiremini läinud kui muidu. Kui ma kodus olin ja mitte midagi ei teinud siis tundus see aasta ikka väga pikk. Täna helistasin jälle Natalyle temaga on lihsalt nii tore ja mõnus rääkida. Me rääkime ikka pikkalt ja paljudest asjadest. Helistasin ka matile ja ütlesin et mul pole vist mõttet laulupeole tulla kuna saan seal olla vaid 2 päeva. Matti ütles et tulgu ma ikka et püüdku ma töö juures rääkida et ma saaksin ka Pühapäeval seal olla ja siis esmaspäevalt tulen tööle. Ta tahtis mind juba neljapäeval sinna tööle aga ma ei saa ju pean Selveris tööd tegema. Ja ma ei tea isegi kas ma selle pühapäevagi vabaks saan. Aga loodame kõike paremat, nad on ikka mulle vastu tulnud aga ma ei tea kas nüüd tulevad. Homsest hakkab uus töölepinku seadus ka jõustuma mis on ikka päris karm see ei jätta töötajatele mitte mingisuguseid õiguseid. Tööandja võib töötajaga teha mis tahab. Kui vaja isegi palka alandada ilma et peaks selleks töötajale teada andma. See seadus on ikka üle mõistuse, ma ei kujuta ette keda see seadus kaitseb kas tööandjaid või ? Aga kes siis kaitseb liht töölisi, oleme tagasi seal maal mis valitses kunagi ameerikas kus olid neegrid ja orjad. Ja siis Petti helistas ka täna mulle ja ütles et Arvo lahti, Ta küll tahtis uut võimasus neid võimalusi on talle küllalt juba antut. Nüüd siis on Jaana tütar kuni suve lõppuni minu paariline. Eks siis näis mis edasi saab ja see kord minu tunne mind ei petnud et Arvoga võetakse midagi ette. Teda oleks pidanud juba ammu juba lahti lasta aga ju siis mõeldi et ta muutub ja ei tee enam lollusi. Nüüd on vähemalt normaalne tööle minna teades et Arvot enam ei ole seal. Ta ei helista mulle ta ei saa mind enam sõimata ja kõike muud ka. Ma loodan et saan ikka Matile laulupeola appi minna ja saan selle vaba pühapäeva.