Komapäev 17 Juuni

See kuu o ikka marulise kiirusega läinud. Alles oli kuu algus nüüd juba varsti on käes kuu lõpp.Täna oli siis taas mu esimene tööpäev peale väikest puhkust, mis puhkus see nii väga oli aga ikkagi väike hingetõmbe pais oli küll. Õnneks ma vaatasin graafikust et ma pidin tänas tööl olema alles kella 11. Tööl oli suht norm kuigi selle päeva kohta oli ikka päris palju rahvast. Eile ei olla ültes iimesi eriti poes käinud. Aga nagu õeldakse päevad ei ole vennad. Täna mõõdus meil töö jures suhteliselt sündmustevaeselelt. Pikkendasin täna ka enda õnnetusjuhtumi kindlustust, mine tea mis võib juhtuda. Parem karta kui kahetseda. Gruppi pabereid pole ikka mul veel tulnud ma ju käisin mai kuus seal asju ajamas ja siiamaani pole paperit tulnud. Aga õnneks ma saan vana järgi veel edasi pensioi. Aga ma ei tea mis uuest pensionist saab. Loodan et väga palju ei kärpita, ma ju ei ole terveks saanud. Õhtul siis läksin kontserdile, kontsert oli ikka päris raju . Nagu eestalne ikka alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. esimese pändi ajal polnud eriti kedagi seal lava ees välja arvatud mõned üksikud noored. Mind üllataski see et nii noored inimesed teavad midagi Dingost. Üle ültse oli rahvast suteliselt palju. Ja eriti palju oli noori no sellised 13-14 aastaseid tüdrukuid. Kui Smiler lavale tuli siis hakkas asi juba ilmet võtma ma avastasin ka endast teise pooluse see on Roken Roll, kus võib karjuda nii kõvasti kui suudad. Smilers oli lahe ma sain ka oma sooviloo mida ma mõtlesin et nad võiksid mängida nad nagu oleksid minu mõtteid legenud ja see lugu tuligi, ilma et mina oleks midagi karjuma pidanud. Ja siis olei aeg õhtu peasineja Dingo käes. Ma ei tea kas see pidigi nii olema aga lauljat ültse erti ei kuulnudki muusika oli sedavõrd üle. Aga muidu oli lahe ei kahetse hetkegi et sinna kontserdile läksin. Väike mälestus jäi ka mul sellest kontserdist, nimelt see asi millega kitaari keeli tõmmatakkse selline väike ja plastmassist. Kuigi seda ei olnud mitte kerge saada.Paljud tahsid midagi mälestuseks sellelt pändilt aga vähesed said. Mina olin siis neid vähesed õnnelikke kes midagi sai mäletuseks. Nii et tore õhtu oli mul täna.