Neljapäev 20 August

Täna oli siis minul selle nädala esimene töö päev. Ma ei saa aru milles viga ma magan ikka sel päeval mil ma pean tööle minema ikka päris kaua. Tööle minnes märkasin et kõik on vaikne tänavatel pol eriti autosi pole inimesi liikumas ühesõnaga oli näha et midagi oli teismoodi. Inimesed puhkasid sest on ju täna Eesti Vabariigi Taasiseseisvumise aastapäev. Tööle jõudes märkasin et rahvast oli ikka poes suhteliselt palju pühde kohta. Üldiselt oli kõik ok suutsin ikka oma töö ära teha. Ema tuli poodi ja ütles et mis sa arvad kui me läheksime paremasse korterisse. Nimelt oli Damara pakkunud talle 2 toalist korterit siin samas Viljandis ja kõigi mugavustega. Ta ütles et me peale siis maksud pooleks tegema ma olin sellega nõus. Väheamalt nüüd on lootuski parematelele elamis tingimustele. Ma olin röömus selle üle kuid see ei kestnud kaua. Ma nimelt nägin puhketoas kuulutust et esmaspäeval on meil koosolek kus arutatakse mida edasi teha. Tuleb kokkuhoid tööjõu kulude arvetl. Nii et siis nüüd on see jõudnud ka meieni et inimesi hakkatakse ka meie poes koondama. Ma nii kardan, sest ega minu töökoht on ju ka ohus see võttis igasuguse töö tegemise isu ära. Nad on ju ennemgi ilma käru paikutajateta hkkamasaanud saavad ka nüüd. Aga kõik selgub esmaspäeval keegi ei tea mitte midagi. Esmaspäeval olen ma ise tööl kah ja siis lähen lihsalt varem tööle. See on ikka nii oluline küsimus et kuidas edasi minna. Kas ma siis pean tõesti uue töökoha ostsima ? See ei ole ju kerge ja pelegi mul on makse ka nii palju et ma ei jõua seda ainult pensionist ära maksta. Aga ma loodan et kõik läheb hästi ja meie koht jääb alles ja meid ei koontata. Õhtul koju jõudes olin ma väsinud et ei jõudnud mitte midagi teha.