Esmaspäev 24 August

Täna siis li see kauaootatud päev mil toimus töö juures koosolek. Ka mina mõtlesin sellest koosolekust osa võtta. Nii ma siis läksingi täna varem tööle. Tööle jõudes oli unda juba pingeid et mis nüüd juhtuma hakkab, keda koontatakse, kuidas ültse edasi minna. Siis lõppuks algas koosoleks ja saime kõikidele küsimustele vastused. Mis puututas koondamsi siis koontati kolm töötajat saalipealt. 20 töötajal kärbiti palku või siis vähentati koormust. Nii et töö võis nüüd alata. Mina ei tundnud algul ennast kuidagi puututatuna mitte milleski, hingasin kergentatult et töökoht alles jääb. See on ju kõike tähsam antud olukorras. Oma tööd tehas nägin korraks ka juhatajat ja küsisin e kas ta tahab minuga ka rääkida ? Ta ütles et tahab küll nii ma siis juba mõtlesin et kas koondamine või palga väehendaminine. Aga selgus et minu tööd hoopis vähendati ennem olin ma täiskohaga aga nüüd on mul 0.8 kohta. No jääbki rohkem vaba aega millegi muuga tegeleda. Palgas kaotasin ma ka 1200 krooni aga see on selle kõrval ju väike asi peasi et tööd saab teha. Aga tööd oli meil täna suht palju sest Säästumarket oli kinni seal oli remont ja nüüd tulevad siis kõik meie poodi ja toovat siia ka oma taara. Nii et mul andis ikka jooksta saali ja taarapunti vahet. Aga muud ei ole midagi peasi et tööd on mis siis et min u koormust vähentati aga kui tuleb jälle kiire aeg eks siis pannakse ka rohkem tööle ja saan jälle täiskohaga olla. Kuigi jah see 1200 kroni mis ma hetkel kaotan saan ma kuskilt mujalt juurde. Sest tänapäeval on kõik arvel, iga kroon ja sent. Nüüd ma hakkangi oma kulusid kontrollima ja vaatama kust annab kokku tömmata. Set kui me uute korterisse läheme pean ma ka emat aitama rahaliselt, nii et pean hakkama kokku hoidma head ajad on läbi nüüd tuleb vaatata kuidas ellu jääda.