Neljapäev 03 Detsember

Täna siis on see päev mil me peeame tööle hakkama. Magasin täna küllaltki hästi ei saanud isegi õigel ajal ülesse. Läksime hotelli restoraani hommikust sõõma ja siis panime end valmis suureks ja tähsaks tööks. Kui me euroopa komisjoni maja juurde jõutsime läksime sisse, ma algul ei usukunud et see on õige maja kus meie konverents toimub. Siis anti meile materjalid ja saime ka väikese kinkituse seljakotti. Siis läksime veidi edasi jõutsime turva kontrolli. Vot see oli alles tase ennem me sisse ei saanud kui pidime turva kontrolli läbima. Turva kontroll edukalt läbitut hakkasime saali otsima kus kohas meie konverents toimub. See oli küllaltki raske sest maja oli suur ja me ei leidnud seda kohe alguses ülesse. Lõppuks siiski leitsime ka saali kus kohas me peaksime viibima ülesse. Kui konverents algas tuntsin ma ennast tõelise poliitikuna, sest saal kus see konverents toimus oli suht vägev. Me istusime poolikus ringis nagu euroopa parlamendis kombeks on. Mel oli seal kasutada mikrofon kui oleksime tahnud küsimusi küsida siis veel ka kõrvaklappid tõlkeks. Nii et tõelised euroopa parlamendi saadikud. Ettekandeid oli palju ja põhi ettekandjateks olid ka poliitikud nii et meil ei olnud sealt mitte olulist kuulata. Nad esitlesd rapporteid ja rääkisid oma riigis valitsevates olukordadest. Põhiline kontikent kes seal konverentsil viibisid oli püüetega inimesed (pimedad, liikumis puuega, ja ka ametnikud) Püüdelisi tundus olevat suht vähe põhilisedlt olid selle konverentsil poliitikud ja ametnikud. Sellepärasrst oli ka neist suht raske aru saada.Enese esindajaid oli suht vähe. Ega mind eriti ei huvitanud see poliitiline jutt. Nii ka jäi mull palju ka arusaamatuks. päev oli suht tihe kella 10-17 ja vahel oli vaid pooleteist tunnine lõuna. Nii et suht karm ja tihe päev, aga mis mul sealt meelde jäi seda ma ei oskagi õelda. Sest poliitikud räägivad ju igal pool ühte moodi. Peale lõunat oli töö gruppides. Meid jaotati gruppidesse ja meie toivoga läksime väiksemasse saali. Seal vaatasime ja kuulsime veel kõnesid mis toimusid suures saalis. Mulle meeldis vaid ühe enese esindaja jutt kus ta rääkis oma elust kuidas ta pidi mõõda lastekodusi, ja sotsiial astusi käima. Nüüd ta on endajaoks avastanud enese esindamise ja nüü ta elab üksi ja saab hakkama. Muidugi on tal abi vaja aga mitte nii palju kui ennem. Ta saab ise otsustada millist abi ja kui palju ta vajab. See on ju väga hea, See ongi ju enense esin damine et sa saaksid teada oma õigusi ja otsustada oma elu eest ise. Nüüd me saime Toivoga veidi puhata ennem kui me läheme Gaala õhtusöögile. Seda puhkust oli tõest vaja väike paus et ennest veidi koguda ja puhata. Nii et me saime veidi hinge tõmmata ennem kui me õhtusöögile läheme. Buss jõudis varem meie hotteliie ette, nii et me pidime kiirustama et bussile jõuda. Me jäime liiklus ummiukusse ja jõutsime hotelli kus oli õhtusöök 40 minutilise hilinemisega. Bänd juba mängis enamus rahvast oli juba kohal ja meie alles jõutsime sinna. Bänd oli tõesti vägev mängis häid lugusi. Aga kaua me seda bändi nautida ei saanud sest siis pidime sööma minema. Algul olime veidi segaduses Toivoga sest laudade peal olid nimed ja me ei teadnud mida need tähendavad. Aga siis istusime iirlaste lauda. Oli lähe õhtu ja hea söök ja seltskond oli ka mõnus. See oli vist ültse esimene kord kui me peale lätlaste veel kellegiga suhtlesime. õhtu lõppes kell 23.00 ja siis hakkasime taas oma hottelli sõitma. Me muidugi hilinesime bussile sest me kuulasime veel kord seda head pändi. Aga me siiski jõutsime bussipeale. Magama jõutsime ikka nagu alati mingi kella 01 aeg. Sest nii palju oli vaja veel hottelis enne magamaminekut veel teha.