Reede 04 Detsember

Küll ikka uni võib ikka magus olla. Täna ma ei saanud ka eriti hästi ülesse. Tänu Toivola sain jala alla. Toivo oli seekord tublim kui mina sai ennem ülesse kui mina. Aga kõik lõppes hästi sain mina ülesse pakkisin kotti ja siis läksime alla restoraani sööma. Söök oli hea rootsi laud saime süüa mida tahsime. Siis läksime oma konverentsi paika oma kottididega nii et hotelli tagasi me enam ei läinud. Tänase päeva teema oli infotehnaloogija arendused ja puuetega inimestele mõeldud ab ivahendid. Näiteks nägime seal ühte robotit mis aitas puuetega inimesi. Täna siis rääkiti konverentsil põhiliselt infotehnoloogija saavatustest. No siis tuli aeg konverents lõppetada ja oli aeg oli veel kõikide tuttavatega hüvasti jätta. Kuigi jah eriti meil seal eriti suhteid luua ei õnnestunud. Viimane kohvi paus ja oli aeg kenverentsi keskusega hüvasti jätta. Buss oli juba valmis ja ootas meid, mina muidugi kartsin väga et see buss ei lähe õigesse kohta. Aga muud bussi ei olnud konverentsi keskuse ees ja see oli ainus buss ju ta siis õigesse kohta läks. Brüsseli lennujaam on ikka kohatu suur nii et me pidime pidevalt seikleme sal. Aga lõppuks siiski saime õigesse kohta kus me saime oma piletid ära registreerida. Selgus et me oleme see kord painlikus turismi klassis. See tähendab seda et see kord lendame lennuga kus on ka meie toidlustam ine pardal. Lennujaamas olles tekkis meil küsimus kas me siis ei peagi turvakontrolli läbima sest mitte kuskile ei olnud turva kondrolli. Kõndisime täitsa vabalt lennujjamas ringi. Aga lõppuks siiksi tuli meil vastu turva kondroll ja meile tehti ikka täielikk kontroll pea jalast jala tallani kontrolliti meil igal moel läbi. Me saime ilusti turva kontrollist läbi ja nüüd võisime rahulikult lennujaamas ringi käija. Siis hakkasime otsima toidu kohta kus me saame veidi keha kinnitada. Otsisime ikka päris kaua seda kohta kus einestada. Ja lõppuks siiski leitsime ikka rämpstoidu restoraani. Sõime ilusti kõhu täis ja meil oli meel hea. Nüüd oli aeg brüsseliga tõsiselt huvasti jätta sest meie lennuk rebis ennast maast lahti ja lend taani poole võis alata. Tõesti meil oli parda toidlustus ja see oli suht hea. Me lendasime koos prominentidega, näiteks hetkel lendasime me koos eesti välisministri Urmas Paetiga. Nii et meil oli suht normaalne reis. Kopenhaagenis oli meie üllatus suur kui me poodi läksime ja hindu nägime siis oli üllatus. Hinnad on ju normaalsed näiteks cd plaat maksis 169 taani krooni ja siis mõtlesin et ostan selle plaadi. Aga kui aru sain mis on taani krooni kurss siis ma panin plaadi kohe tagasi. Pudel vett maksis 40 taani krooni. Kui palju nad siis peavad palka saama et kõike seda endale lubada. Aga õnneks me ei olnud seal eriti kaua. Eesti on ikka internetiseeritud esirinnas, tõeliselt kui selline elementaarne asi nagu traatita internett see maksab pool tundi 30 taani krooni. Lennule kutsudes tabas meid üllatus kui kuulsime kõlaritest et esimesed 8 rida kohta lähevad esimsena lennukisse. See tähendab seda et me lendasime praktiliselt äri klassis. Kus meile pakkuti terve lennu vältes süüa ja juua. See oli tõeline elamus kui sinu nimelt pingutatakse, ja kantakse sinu nimel hoolt. Minuarust see muudabki lennu talvuvaks ja kordaläinuks. Estonia Aitile võik panna hindeks 5+. Tallinnas maandudes oli nii hea taas kodus olla. Siis läksime me bussiga kesklinna ja sealt edasi Tatarisse. Nii hea oli peale sellist seiklust kodus olla ja magada.