teisipäev 10 November

Täna ärkasin õnneks õigel ajal kuigi päris ülesse tõusin ma alles 07.40. Vaatasin oma seebid ära ja siis läksin tööle. Tööl oli täna rahulik, kuigi jah kõik siiski kardavad mis järgmise aasta algul juhtub nii ka minagi. Kuigi jah ema püüdis mind rahustada et mind pole nii kerge koondada. Aga ma ju ei kuula mitte kedagi, mõtlen ikka endale prob leeme juurde. Ja siis lähen närvi ja kõike muud ka veel. Õnneks on meil juba üks samalaadne insitend juba olemas septembris taheti ka mallet koontada aga kuna ta oli gruppi peale siis lihsalt ei saadud seda teha. Nii on ka minuga mina ei kirjuta mitte kuskile alle ennam kui olen spetsialistidega nõu pidanud. Kui vaja palkasn kas või advokaadi et mind ei koontataks. Oma õiguste eest tuleb ikka seista. Kui sul on õigus tööle siis pead sa seda ka saama. Meil on ikkagi õigusriik ja seadused kehtivad kõikidele võrtselt. Kuigi mina olen veidi paremas sesus seht ma olen invaliid. Igatahes mina ei lase ennast koontada arvaku nemad seal mis nad tahavad. Õhtul oli mul kuidagi kehva olla mõtlesin et ei peagi tööpäeva lõppuni vastu. Aga õnneks pidasin. Kodus kraadisin ennast oli väike palavik. Mida aeg edasi siis jälle tõusis. Ma arvan et mul ei ole seagripp, meil ju Eestis pole vaksiini ka selle haigusejaoks. Aga loodame et kõik on hästi ja ma saan homme ikka tööle minna.