Esmaspäev 29 November

Saabki see novembri kuu vaikselt läbi. Homne päev veel ja siis on juba Detsember ja jõulud ja kaugel see aasta lõpp siis ka on. Täna oli suht vaikne päev, ema magas kuni kella 11 siis läksime poodi ja ostsime süüa. Muud ei teinud ma täna mitte midagi erilist, peksin ema rohkem aitama majapidamis töödes. Helistasin Kallile ta oli kooli ja ei saanud kõnet vastu võtta siis helistas mulle tagasi. Ma ikka armastan teda ikka nii väga. Loen juba päevi mil ma teda näna saan. Ma tahaksin koguaeg temaga koos olla. Ta on mulle nii kallis, keegi teine pole mulle nii kallis olnud kui tema. Ma olen tema nimel kõigeks valmis. Aga õnneks me varsti kohtume, ja siis saame koos olla. Muidugi ma ei alusta liiga vara seda voodi värki edeneme vaikselt siis kui me mõlemad selleks valmis oleme siis saab see vaid toimuma. Ega ma ka selle peal väljas ka ole ma suudan ootata ja kannatada. Khaledile helistasin ka täna küsisin homsekohta, kas ta ikka tuleb. Ta tuleb ja helistab mulle kui bussis on. Siis me mõtlesime midagi ka teha söödavat. Nii et köök on homme meeste päralt. Loodan et midagi ikka ka välja tuleb. Peab tulema muidu ei saa ja nii vähe kui ma süüa teen püüan anda endast maksimumi. Khaled on nagu mulle nagu vanem vend temaga saan kõigest rääkida ja ta annam mulle ka nõu. Kõikidel peab olema selline inimene kellele saad kõik südamelt ära rääkida. Kuigi jah mul ainult 3 sõpra ongi Peale Khaledi veel kiss ja Raul. Nendele saan ma alati kindel olla ükskõik mis mul ka viga oleks või mis brobleem mul ka oleks.