Laupäev 13 November

Täna ma ärkasin suht varakult juba kella 05.30 ma ei tea miks aga minujaoks on see ikka vara. Mis siis teha ärkasin vara püütsin taas magama jääda aga ei jäänud. Päev oli muidu rahulik ei toimunud mitte midagi erilist, kui välja arvata see et ma rääkisin oma kalliga. Temaga on lihsalt nii hea suhelda. Siis pidi ta kahjuks koristama minema kuigi mulle see eriti ei meeldinud aga siiski ma leppisin sellega. Ma ei suuda ilma temata ültse enam elada ja eksisteerida. Ta on mulle nii kallis ja mina olen ka temale kallis. Õhtul läksime jälle tülli sellise väikse asjapärast et tal oli venna laps külas ja me ei saa siis eriti arvutis olla. Sest venna laps segab meid pidevalt. Ja siis ta rääkis mulle kui väga ta mind armastab et kui ta mind nägi hakkasin kohe talle meeldima ja ma olen temale esimene kutt ültse kellega ta on valmis ennast siduma. Ennem meeldis temale üks teine kutt saarmeaalt aga nüüd ei meeldi enam, kui ta mind nägi ja minuga tuttavakas sai. Ma usun seda üle ültse usun ma teda kui usaldust ei oleks siis ei saa ju ka suhet olla kui teineteist ei usaltata. Ma olen nii õnnelek sest nüüd ma tean et ta armastab mind tõeliselt ma teatsin seda ennam ka aga nüüd sain jälle midagi teada mis kinnitas seda et ma olen temal ainuke. Õhtul püütsime ka rääkida aga sellest ei tulnud mitte midagi välja sest venna laps oli jälle seal. Siis ta helistas mulle moblale ja see oli nii armast ja ma ei osanud seda ootatagi. Vähemalt mobiili ja telefooniga saame veel rahulikult suhelda. Vaatasin ka Klassi järge serjaali see oli seekord kuidagi mage ja ei tõmmanud kaasa. Esimene seerja oli parem. Aga ma ikkagi vaatan. Ma mõtlesin et peaksin kuskile välismaale minema see võibolla tuleb meie suhtele kasuks, aga ma ei suuda päevagi oma kallita elada. Ta on nii armas ja lahe ma ei tea mida edasi teha sest ta on minujaoks kõik. Võibolla ma klammerdun liialt téma külge ja oma elu jääb elamatta. Ei see ei ole nii tema on minu elus üks suur ja väga tähtis osa.