Teisipäev 02 November

Täna ma ärkasin suhteliselt varakult ma ei ärka tavaliselt nii vara nimelt ma olin juba üleval 05.30 see on minujaoks suht vara. Hommikul tehti mulle protsetuure võeti veenist verd ja siis pidin pissi proovi ka ära tegema. Mul on siin haiglas ikka nii palju vaba aega ma jõutsin isegi terve tänase äripäeva lehe läbi lugeda mida nii tihti ei juhtu. Olen päris palju mõelnud sellele et miks ma kalli perekonnale ei meeldi kas asi on vanusevahes ? Meid see vanusevahe küll ei sega pigem vastupidi. Ema käis mul siin täna külas ja tõi mulle siia veidi puuvilju ja juua. Joon ma tõesti väga palju. Tohtriga sain ka täna veidi rääkida ega mul suurt viga siin eriti ei olegi sest ma olen nagu iga teien patsient ja päris terveks ma nagunii ei saa selles olen ma ka täesti kindel. Õhtul püütsin kallile helistada ja siis selgus et ma mutkui helistan ja helistan aga Kallit kätte ei saa siis ma läksin ikka päris närvi , lülitasnin mitmel korral isegi telefooni välja lihsalt ei tahnud kellegiga rääkida. Ja siis kui ma sööma läksin siis ta lõppuks helistas mulle ta oli oma mobla koju unustanud. Siis ma rahunesin lõppuks maha, aga ma ikkagi ei saanud sellest aru et miks meil ei lubata kohtuda. Lõppuks ma ei tea mida kalli tegi lubati meil siiski kohtuda ma siis lähen jõuludel nende juurde. Isa tingimus oli see et ma lähen sinna kui sõber ega ma poleks tahnudki kohe kalliga magama minna. Kõik tuleb omal ajal ei tohi lihsalt kiirustada. Ma olen aru saanud mis kergelt on tulnud see kergelt ka läheb. Vähemalt üks samm on tehtud, ta tahtis et ma nende juures oleksin aastavahetuseni. Kuigi jah eks ma tahaksin temaga koos olla 24 tundi 7 päeva nädalas. Ma armastan teda ikka nii meeletult. Ta on mulle väga kallis ja kõige olulisem inimene siin maailmas. Ma ei lase mitte kellegil temale haiget teha. Ma olen nii õnnelik ma usun et siin on ka jumala käsi mängus et me kokkusaamine teoks saab.