Neljapäev 14 Mai

Täna oli suht vaikne päev kui ma üles ärkasin oli ema juba läinud Suure- Jaani ta käis seal sunuaias. Ka mina olen vahepeal temaga kaasa läinud. Kuigi täna ma ei ärganud nii vara kui vaja et kaasa minna surnuaeda. Ma ei teinud täna eriti mitte midagi mõtlesin vaid palju oma elu üle mida ma valesti olen elanud. Ma olen kogu oma ellneva elu maist mammonad teeninud see tähendab et raha on olnud minu jumal. Aga enam see nii ei ole minu juma on midagi enamat kui raha. Ma loodan et ma ei tee mitte midagi valesti. Täna käisin ka Võhmas Juuksuris nii et tegin ennast korda. Nii et nüüd olen jälle normaalne hakkasidki juuksed segama. Mulle lihsalt ei sobi pikkad juuksed mul on pikkad juuksed kunagi olnud ja ma tõesti olin nagu vanaema ütles et ma olen nagu vanapagan vist tõesti olin selline. Kui mõndasid pilte vaatata siis ma ise ka enam ei usu et see olin mina. Aga ju siis oli mul selline aeg kus ma olin teisugunu teiste arvamus ei läinud mulle karvavõrdki korda. Käisin ka täna teatris etendust vaatamas Küünlad põlevad Lõppuni. See oli väga hea tükk seal olid kaks näitlejat kes olid sõbrad. Ja nüüd said nad jälle kokku. Nende sõprade nimed olid Hendrik keda mängis ( Hannes Kaljujärv) Konrad ( Arvi Mägi). Henrik ja konrald olid lapsepõelve sõbrad. Nad olid koos koguaeg nad käisid koos sõjakoolis kuni ühel ajal Konrad lahkus Viinis. Ja siis hakkas Henrik mõtlema miks ta lahkus mis oli tema lahkumise põhjus. Ta otsis paljudele küsimustele vastused. Henrik oli abielus tema naine oli juba surnud kui kaks sõpra taas kohtuvad. Henrik hakkas oma küsimustele vastuseid otsima. Konrald oli rohkem selline kunsti inimene ta maalis mängis klaverit see meelsid Henriku naisele ja emale. Konrald oli vane ja henrik oli rikkas. Kuigi sõbrad jagavad kõike nii ka Henrik pakkus konradile raha. Hendrik käis isa jälgedes ta oli sõdur ja talle meeldis jahil käija nagu ta isalegi. Nii nad siis said kokku ja hakkasid meenutama vanu aegu. Hendrik tahtis saada vastuseid oma küsimustele aga ta teadis neid isegi. Sellest ei saanud ma aru kui nad olid sõbrad olid nad samas ka konkurentid. Nimelt Konraldile meeldis Henriku abikaasa ja nad kohtusid salaja. See tuli välja siis kui Konrald ära läks henrik läks konraldi korterisse seal ta oli esimest ja viimast korda. Henrik kutsus konraldi pidevalt endale külla. Ta oli nagu pereliige , aga konrrad ei kutsunud Henrikut iialgi enda juude külla. Nii nad siis saidki Konradi juures salaja kokku. Ma ei tea kuidas nii juhtuda sai Konrad ju tutvustas Henrikule tema tema tulevast abikaasat. Miks ta nii tegi siis kui talle ka meeldis ta. Ühel jahil tahtis Konrad henriku maha lasta vist sellepärast et tema naisega koos olla. Aga tal ei jätkunud julgust seda teha. See ettendus rääkis kustumattust sõprusest. Isegi siis kui nende vahel oli nii palju olid nad siiski sõbrad ja meenutasid ammused aegu. Lõppuks Henrik suri saades vaid ühele küsmusele vastuse. Konrad läks Londonisse kus ta oma viimaseid elupäevi veedab. See lugu oli tõeliset sõprusest. Ükskõik mis nende vahel ka ei olnud olid nad siiski sõbrad. See o väga õppetlik lugu ei tohi vihata teisi isegi kui ta on sinu sõber. Tuleb lihsalt rääkida ja oma erimeelsused ära klaarida. Nii peaks ka päris elus olema et võiks rääkida lihsalt erimeelsused ja kokku saama ja rääkima. Nii et mulle meeldis see ettendus väga ja sain ikka veidi targemaks. Oli huvitav õhtu.