Esmaspäev 25 Oktoober

Täna oli mul suht rahulik päev. Tahsin magada poole päevani aga siis tuli mulle meelde et mul on ju veel vaja 2 kutset ära viia. Helmen Küttile ja Katrin Mändmaale oli vaja kutsed ära viia. Helmen Kütti polnud kohal ja siis ma palusin kellegil lihsalt talle see kutse edasi anda. Katrin Mändmaa Leitsin ma ülesse ja antsin kutse. Peale seda läksin ma korra Singelisse ja rääkisin seal veidi Aime ja Liiga juttu. Ma muidugi pole veel oma artikleid valmis kirjutanud aga ma lubasin sellega tegeleda. Ma ei tea mis mul viga on olen selle materjaalse ühiskonna liige ja tahan endale asju mida mul vaja pole, ja peale selle pean ju ma kulusi koomale tõmbama sest mu sissetulekud ei ole enam nii suured. Ma nimelt tahan endale jälle uut mobiili kuigi mul endine mobiil pole 2 aastat vanagi. Muidugi mind ei rahulda mingi tavaline mobiil ma tahan endale ikka võisalt mobiili nagu selleks on Nokia N8 aga ma siiski sain õigel ajal pidama ja ei läinud elioni. Ma peaksin mobiili ja arvutipoodide keelu endale hankima. Aga ünneks läks see kord kõik hästi võib õelda et kaine mõistus võitis. Kalli helistas mulle täna ja ta ehmatas mind täitsa ära, ta nuttis ja ütles et tulgu ma Astalngule temale järele et ta ei taha seal koolis olla. Ma püütsin ta maha rahustada ja ta õnneks rahuneski maha, õnneks ma suudan teda maha rahustada ja tema suudab mind maha rahustada. Muidugi ma saan aru et tal on raske, ta on seal üksi peab endaga ise toime tulema. Kuigi eks see ole talle ka susulik sest ta õppib iseseisvust. Mul on nii kahju temast, ma oleks kohe tema juurde läinud ja ta sealt ära toonud. Kuigi jah see ei ole temale kerge kuigi ma olen mõttetes ikka temaga. Ma armastan ju teda nii väga ja ta on mulle väga kallis. Nii väga tahaksin temaga koos olla ja temaga kõike koos teha. Olen nii õnnelik , ma tean et tal tuleb homme raske päev ja ta ei saa mulle eriti helistada aga siiski ta helistab mulle ja ma olen õnnelik. Nii vähe on õnneks vaja, ma usaldan teda täielikult ja tean et ta ei petta mind mitte kunagi.