Pühapäev 03 Oktoober

Täna ma vedelesin pool päeva voodis nii et liikutama hakkasin ma alles kella 14 paiku. Mul oli ka eilse päras väga kehva tunne mida ma korda saatnud olin. Kirjutasin ja püütsin seda kõike klaarida õnneks on nüüd kõik korras ja enam seda viga ei juhtu. Ma lihsalt olen nüüd targem ja ei tee enam midagi sellist. Krissi juures käisin ka täna rääkisime naistest ja paljust muust, kriss ütles et ta kuulab minu pulmakelli helisemas. Kuigi ma ei taha ise kiirustada las kõik tuleb omal ajal. Mõtlesin et ei helista oma kallile aga ma ei pidanud siiski vastu ja siiski helistasin ta nei saanud minuga eriti rääkida kuna oli praami peal nii leppisime kokku et kui koju jõuab siis helistab mulle. Tegime Krissiga ühe väikese järve tiiru ja läksime kumbki oma teed. Ma kiirustasin koju kuna minu kallis võis iga hetk helistada. Ma olen tähele pannud seda et ma olen kuidagi rahulikumaks muutunud enam ei paanitse nii palju et ma nii kaua temaga suhelda ei saa kui vaja. Aga me ikkagi suhtleme ja ta ütles mulle et ta ei suuda koolivaheajani ootata mil ma tema juurde tulen. Ka mina ei suuda ootata aga siiski ma kannatan. Ma nüüd saan aru sellest et tal on omad tegemised ja kodused toimetused ta ei saa ju neid minupärast sinnapaikka jätta. Kuigi mina jättaksin kohe kui saaksin, sest ma olen tema järgi hull ausalt. Armastan oma kallit ikka meeletult. Õnneks sain oma eilse brobleemi lahentatud ja hetkel on kõik ok ja suudame sõpradena edasi suhelda ja see on hea.