Reede 08 Oktoober

Täna ma magasin ikka mõnuga tõusin alles mingi kella 10 ülesse. Käisime emaga Linnapeal ja ostsime mulle uued talve saapad. Olime linnapeal suht kaua aga värke õhk teeb head. Köisime paljudes poodides ja kõikjal. Õhtul mõõdus ka suht vaikselt ma sain oma esime töötuhüvituse raha kätte mis ei olnud eriti suur aga abiks ikka. Ma lootsin et nad annavad 1 kuu palga aga seda ei juhtunud. Nüüd ma saan aru et see töötuhüvitis ei olegi nii suur. Pean kiirmas korras endale mingi töö leidma muidu lihsalt ei vea välja. Rääkisin ka oma kalliga täna juttu ega ma eriti temaga rääkida ei saanud sest ta pidi minema poodi ja siis vanaema sünnipäevaks kooki küpsetama nii et ma ei saanudki temaga õhtul eriti rääkida. Aga ta lubas et kui ta Rallylt tagasi tuleb siis saame rohkem rääkida. Aga jah ma juba tunne teda veidi ta on siis väsinud ja mida iganes ja jälle ei saa me suhelda. Miks see elu peab nii keeruline olema. Kriss käis ka täna minu juures külas rääkisime ega krissilgi hästi ei lähe ta vist on 1 aasta veel see töökoht ja siis finito. Nii et peame ennast tõsiselt kätte võtma sest selle töötu hüvitisega ei ela lihsalt ära. Kalliga rääksin ka õhtul meil on ikka see kombeks saanud et vähemalt pool tundi päevas suhtleme siin. nii ka täna õhtul ta lubas et on kaua üleval aga ma ju tean teda nattukene ma rääkisin talle et nagunii oled sa väsinud ja kõike muud ka aga vähemalt saime natukenegi suhelda muidu ei saaks me ültse suhelda. Homme me talle ei helista vaatan kas ma tulen talle ültse meelde tal ju nii palju tegemisi. Ma ei mõista teda hukka ma armastan ju teda nii väga lihsalt ma ei tea mida teha. Ma ei suuda ilam temata päevagi olla.