Nelapäev 31 Märts

Hakkabki see märtsi kuu läbi saama ja vaiksel hakkab vist isegi kevad tulema ilmad on juba suht päikesepaistelised ja soojad. See talv on tõest mind juba ära tüüdanud. Täna ma magasin suht mõnusalt kui seda saab nii nimetada sest ma olin juba krll 05.40 üleval ja siis jäin mingi tunni ajapärast taas magama. Korralikul ärkadin ülesse kell 08.30 paiku see hakkab juba ära tüütama, et na ei saa korralikult magada. Peaksin vist taas arsti juurde minema, võibolla saan rohtusid aga võibolla pean ka haiglasse jääma. Täna ma läksin Malle juurde tundi, täna me ei joonistanudki vaid pidasime vaikselt minu sünnipäeva. Mulle meeldib Malle tunnis käija eks see joonistamine veidi ka rahustab, ma ei püsi viimasel ajal ültse paigal. Olen küll mõelnud millest see võib tingitud olla aga vist sellest et mul on liiga palju brobleeme mis puututavad ka tööd mida mul hetkel ei ole, kodus emaga on vahepeal erimeelsusi ja ütlemisi. Ma ei tea miks ma selline olen kergesti ärrituv ja kõike muud. Ma ikka pean ise endaga väga palju tegelema et na enam lollusi ei teeks, hetkel tahan ma ikka ja jälle endale iphoni aga mul ju on täitsa tasemel ja kallis mobiil miks ma nii loll ikka olen. Ju siis on asi selles et ma en kõik endale saanud mida olen tahnud aga enam ei saa ma nii tekutseda. Olen aru saanud et elus on ka muud tähsamat kui asjad ja uhked telefoonid. Ma peaksin hakkama tõsiselt mõtlena mida edasi teen ma ei taha maailmast nii palju sõltuda pean hakkama ise endaga tegelema ja ennast leidma et miks ma olen selline nagu ma olen. Ma ei taha olla maailma ori kes kuhjab ebdale asju, aga nendest ei e ju teises ilmas mitte midagi kasu. Keegi ei küsi ju sult seal et kas sa vötsid oma maci kaasa või oma iphoni neid lihsalt ei lähe teispoolsuses lihsalt vaja. Kalliga rääkisin ka täna ta ei olnudki täna kiolis vaid käis arsti juures kõrva lopputamas, ta kõrv valutas ja sellepärast saatetigi ta koolist tagasi koju ja arsti juurde mis on ka õige. Õhtul rääkisime suht kaua igasugustest asjades ja kus juures ei tülitsenud ültse viimadel ajal oleme ikka normaaselt suhelda saanudvmus mulle ka meeldub ja ma usun et ja tema on sellega rahul. Me oleme ikka nii õnnelikud kui vaid ka tema vanemad seda mõistaksid ja meist aru saaksid. Aga ma usun et küll ajapikku kõik laabub ja ta vanemad leppivad meie suhtega.